Vähem kui 20 tundi veel

Täpselt selline kogus peaks esialgu hinge sees hoidma. 

Alla 23 kg peaksin jõudma tassida ka. AINULT neli kleiti. 

No ja veel mõned...

Pole vist üllatav, et alati jääb üks päev puudu. Aga nibin nabin veel mõned toimetused ja siis enam muud ei jõua. Homme kl 18 sõidutab laev meid Stockholmi ja seal raudlinnul edasi Pariisi (1541 km). Seal seitse tundi "mõnulemist" ning edasi Shanghaisse (11 tundi ja 9292 km.) Jaaaa Shanghai - Phnom Penh (4 tundi ja  2768 km).

Phnomis saabub (loodetavasti) meile lennujaama vastu takso (huvitav, kuidas me üksteist taksojuhiga leiame??) ja viib meid keset ööd ca 220 km lõuna poole. Rannikule. Mere äärde. Sihanoukville´i. Hotelli, kus on basseiniäärne tuba ja mille siseõues lehvib... Eesti lipp :)

Hetkel lahutab sellest õndsusest veel 13 601 lennukilomeetrit. Ja teagi, kas ainult selle pärast, aga kohati kisub veidi õõnsaks. Palju saab homme läbi, aga ehk veel rohkem algab. Linnutee galaktika mastaape arvestades on see tegelikult nagu kodulähedase kaupluse külastamine...

Tulles Andromeda udukogust maisemale pinnale: palju on küsinud, et miks just Kambodža ja miks just nüüd? Usume end vastust teadvat.

Lugu algab pea aasta tagasi Ko Phi Phi Leh saarel Tai Kuningriigis, kui saime aru, et siia peab naasma. Esimene otsus oligi minna Taisse, kuid selgus, et pikaajalise viisa hankimine selles riigis on keerukas ja kulukas. Ühel juulikuu pärastlõunal jõudis Ain aga internetti läbi töötades juhuslikult Kambodžani. “Nagu Lõuna-Tai aastakümneid tagasi enne, kui rahvahulgad saabusid,” sedastas Lonely Planet Kambodža Kuningriigi lõunaranniku kohta. Just seda me vajame, et lihtsamini hoiduda ülerahvastatud vaatamisväärtustest ja turistilõksudest. (Ain: "Ma ei saanud oodata, kuni Kadri lõunauinaku lõpetab – niivõrd tähtsat otsus tuli koheselt ka läbi une teatavaks teha.")

Järgnes umbes kolme kuu pikkune läbirääkimisteperiood, kuid läbi ei rääkinud me mitte niivõrd omavahel, vaid kumbki iseenda ja oma hirmudega. Kui Ain oli juba sisestamas pangakaardi turvakoodi lennukipiletite ostmiseks, võttis vastasmängija aja maha. Paariks nädalaks. Kui seejärel olid uuesti piletid välja valitud, kasutas salakaval meesisik ära temakese hetkelist hambapesu, et sisseost lõpule viia. Tehtud. Ei saanud uue time-out’iga riskida, varsti on juba lumi maas.

Minekuotsust tehes oli meil kahju peamiselt ühest. Me ei saanud kaasa võtta kolmandat pereliiget Alfons the Tuhkrut, kelle elul  tuhkrufilmide staarina on laiem avalikkus saanud silma peal hoida kodanikuportaali Facebook kaudu. See mure sai murtud, kui leidsime talle hoiukodu kena tuhkrupreili Kenya juures. Nagu vanarahvas ütles: parem kaks tuhkrut toas kui üksik nugis Nairobis.

Ready, steady, go! Püsige meie lainel!